VII peatükk - NEITSI MAARJA
Peale Kristuse ei kujutatud renessansskunstis kedagi nii sageli kui Neitsi Maarjat. Laias laastus võib kunstiteosed Maarjast jagada kahte rühma.
- Ühte neist kuuluvad peamiselt jutustavad pildid, mille aineks on Neitsi Maarja elu. Nende allikaks on Uus Testament ja rikkalik pärimus Lunastaja emast, kes "õnnistatud oli naiste seas".
- Teise rühma kuuluvad maalid, mid avõib nimetada palvuslikeks, kultusotstarbelistesks (devotional pictures) ja mis on loodud rühutamaks Maarja kui Jumala Ema silmapaistvaid omadusi.
Kõige sagedamini on kujutatud järgmisi sündmusi Neitsi Maarja elust.
Legend Joakimist ja Annast. Joakim ja Anna olid Neitsi Maarja vanemad, kes põlvnesid Taaveti soost. Nende suureks kurvastuseks ei olnud neil lapsi. Ühel pühal viis Joakim templisse topeltohvri, mida ülempreester vastu ei võtnud, kuna seaduse järgi ei võinud Joakim sellist ohvrit tuua, sest ta ei olnud ühegi Iisraeli lapse isa. Kurvalt läks ta kõrbesse, kus paastus nelikümmend päeva ja ööd. Anna aga jäi koju ja läks usupüha viimasel päeval aeda palvetama. Seal ilmus talle ingel, kes ütles, et Anna palveid on kuulda võetud ja ta sünnitab lapse, keda tulevikus õnnistab kogu maailm. Mägedes lambaid karjatavale Joakimile ilmus teine ingel, kes ka talle rõõmusõnumi teatas. Kui Joakim koju tagasi jõudis, täituski ingli ennustus. Anna sünnitas tütre, kellele pandi nimeks Maarja. Neitsi Maarja sündimise looga on seotud religioosne kontseptsioon pärispatuta eostusest, mis väidab, et kuna Maarja eostati jumaliku vahelesegamise abil, oli ta pärispatust vaba ja seega väärt sünnitama Lunastajat.
Selle legendi stseenidest on sageli kujutatud Joakimist koos ohvritallega templist välja aetuna; Annat inglilt teadet saamas ja inglit lubamas Joakimile, et see saab isaks.
Maarja sünd. Selles stseenis kujutatakse tavaliselt voodis lebavat Annat, kes võtab vastu sõprade ja naabrite õnnitlusi. Tema magamistuba on tavaliselt rikkalikult kaunistatud, mis viitab pere suurele jõukusele.
Maarja esitamine templis. Maarja ema Anna oli tõetanud, et lapse saamise koral pühendab ta oma lapse Jumala teenimisele. Kui laps oli 3-4-aastane, viis Anna ta templisse, et Maarja hakkaks Jumalat teenima. Legend jutustab: "Ja kui ta pandi altari ette, siis ta tantsis oma jalgadel, nii et kogu Iisraeli koda rõõmustas koos temaga ja hakkas teda armastama."
Maarja lapsepõlv. Maarja jäi templisse 14. eluaastani. Sel etapil on teda kujutatud näiteks maalidel, kus Maarja õpetab oma kaaslastele tikkimist või ketramist, mõnikord viibivad tema juures inglid.
Maarja abiellumine. Kui Neitsi Maarja oli saanud 14-aastaseks, teatasid preestrid, et ta peab templist lahkuma ja abielluma. Maarja vastas, et see on võimatu, kuna ta elu on pühendatud Jumalale. Kuid ülempreester Sakarias ütles, et ta oli saanud ilmutuse inglilt, kes käskis kokku kutsuda kõik abielukõlbulikud mehed ja lasta neil oma sau kaasa tuua. Sauad pidi jäetama ööseks templisse ja ingel lubas, et nende abil antakse märku, missuguse peigmehe on Jumal Maarjale välja valinud. Hommikul avastati, et Naatsareti puusepa Joosepi sau oli õide puhkenud, seega oli tema valitud Maarja abikaasaks. Kunstis on kajastatud mitmeid selle loo episoode.
Sageli on kujutatud templi ees toimuvat pulmatseremooniat, millest võtab osa palju inimesi. Keskel seisev preester ühendab peigmehe ja pruudi käed. Maarja seisab koos teda saatvate neidudega tavaliselt preestrist paremal, Joosep vasakul pool ja tema taga hulk ärapõlatud peigmehi. Mõnikord on kujutatud Joosepit Maarjale sõrmust sõrme panemas.
Maarja kuulutus. Nii nimetatakse pilte, millel kujutatakse peaingel Gabrieli, kes teatab Neitsi Maarjale, et see toob ilmale Kristuse. Luuka evangeeliumis on seda kirjeldatud nii: "Tere, sa armuleidnu, Issand olgu sinuga! [---] sa saad käima peale ning tood ilmale poja ja paned talle nimeks Jeesus" (Lk 1:28, 31). See stseen leiab tavaliselt aset Maarja majas. Sageli hoiab Maarja käes raamatut ja näib nagu oleks ta katkestanud lugemise. Mõnel maalil ta palvetab Gabrieli ilmudes. Varsematel renessanssimaalidel hoiab Gabriel kui Jumala saadik käes valitsuskeppi, hilisematel hoiab käes liiliat - Neitsi Maarja puhtuse sümbolit. Püha Vaimu kohalolekut sümboliseerib tuvi.
Joosepi unenägu. Kui Joosep leidis, et Maarja on käima peal, oli ta väga löödud. "Aga et [---] Joosep oli õiglane ega tahtnud teda saata häbisse, siis ta võttis nõuks tema salaja hüljata. Ent kui temal see mõte oli, vaata, siis ilmus talle Issanda ingel unes ja ütles: "Joosep, Taaveti poeg, ära karda Maarjat, oma naist, enese juurde võtta, sest mis temas on sündinud, on Pühast Vaimust. Ta toob ilmale poja ja sa pead temale nimeks panema Jeesus, sest tema päästab oma rahva nende pattudest!" (Mt 1:19-21).
Maarja külastus. Selle-teemalised maalid kujutavad käima peal oleva Maara külaskäiku nõbu Eliisabeti juurde, kellele peaingel Gabriel oli teatanud, et ta toob ilmale peagi Ristija Johannese. Just Eliisabet oli see, kes sai esimesena aru Jeesuse tõelisest olemusest, sest ta ütles Maarjale: "Kust see tuleb, et minu Issanda ema on tulnud minu juurde?" (Lk 1:43). Eliisabet on Maarjast piltidel selgesti eristatav, sest ta on palju vanem ja teda on kujutatud tervituseks viipamas. Mõnikord nad embavad teineteist.
Jeesuse sünd. Jeesuse sündi kujutati Luuka evangeeliumi teise peatüki alusel. Ajaks on tavaliselt kesköö ja kohaks tall Petlemma linna lähedal, sest kohalikus võõrastemajas ei olnud vaba tuba. Jeesuse sündi kujutavatel maalidel võib näha tavaliselt Neitsi Maarjat, Jeesuslast, Joosepit, härga ja eeslit. Eeslit ja härga on kujutatud selletõttu, et Jesaja raamatus on järgmine lõik: "Härg tunneb oma peremeest ja eesel oma isanda sõime [---]" (1:3). Sageli on maali tagaplaanil kujutatud karjastele teadaandmist.
Maarja puhastus. Moosese käsuõpetuse järgi pidi ema peale poisslapse sündi tegema läbi 33-päevase puhastusperioodi. "[---]ta ei tohi puudutada ühtki püha asja ega tohi tulla pühamusse, kuni ta puhastuspäevad on täitunud" (3Mo 12:3). Ka Jeesuse ema Maarja järgis seda juudiusu seadust. "Ja kui nende puhastuspäevad täis said Moosese käsuõpetuse järgi, viisid nad lapse Jeruusalemma, et teda seada Issanda ette [---] ja tuua ohver, nagu Issanda käsuõpetuses on öeldus: paar turteltuvi või kaks muud tuvi" (Lk 2:22, 24). Seda stseeni on mõnikord nimetatud "Maarja puhastuseks". Tavalisetl aga on selles stseenis esiplaanil rohkem siiski Jeesus kui tema ema ja siis on selle stseeni nimi "Jeesuse esitamine templis".
Nelipühad. Üks viimastest stseenidest, kus kujutatakse Neitsi Maarjat, on Püha Vaimu tulek (Püha Vaimu väljavalamine, nelipühad) pärast Kristuse taevaminekut. Jeruusalemma oli kogunenud palju Kristuse järgijaid, nende seas ka apostlid, Jeesuse ema Maarja ja teised naised. Kui nad kõik koos olid, siis "[---] taevast sündis äkitselt kohin, otsekui oleks kange tuul puhunud, ja täitis kõik koja, kus nad istusid. Ja neile ilmus nagu lõhestatud tulekeeli, ja need langesid üksikult igaühe peale nende seast. Ja nad kõik said täis Püha Vaimu ja hakkasid rääkima teisi keeli, nõnda nagu Vaim neile andis rääkida" (Ap 2:2-4)
Neitsi Maarja uinumine (surm) ja taevassevõtmine. Neid kahte episoodi on nii sageli ühtse kompositsioonina kujutatud, et nad on siin esitatud ühe pealkirja all. Legendi järgi elas Neitsi Maarja pärast Kristuse ristilöömist apostel Johannese juures ja külastas taas mitmeid poja eluga seotud paiku. Lõpuks pöördus ta palves Jumala poole sooviga elust lahkuda. Teda külastas ingel, kes lubas, et Maarja saab kolme päeva pärast Paradiisi, kus ta poeg on teda ootamas. Ingel kinkis talle palmioksa ja Maarja andis selle omakorda Johannesele sooviga, et seda kantaks tema matusel tema ees. Maarja palus veel inglilt, et tema suremise juures viibiksid kõik apostlid, ja see soov täideti. Seetõttu ongi tavaliselt Maarja surivoodi ääres kujutatud apostleid, kusjuures Peetrus seisab voodi peatsis ja Johannes jalutsis.
Legendi järgi külas Maarja surmaööl majas äkitselt vali hääl, mille järel ilmus Jeesus koos hulga teda saatvate inglitega. Maarja hing lahkus kehast poja käte vahele, kes kandis ta taevasse. Maarja keha aga jäi maa peale ja apostlid matsid selle maha. Kuid kolm päeva hiljem nõudis Jeesus, et tema ema hing ühendataks taas kehaga ja mülemad toodaks taevasse. Seega jaguneb kogu Maarja suremise ja taevassevõtmise lugu vähemalt kuueks stseeniks: 1) ingel teatab Maarjale surmast ja kingib talle palmioksa, 2)Maarja hüvastijätt apostlitega; 3) Maarja surm ja taevassevõtmine; 4) Maarja keha kandmine kalmistule; 5) haudapanek; 6) Maarja taasühinenud keha ja hinge taevassevõtmine.
Püha Toomas ja taeva vöö. Selle legendi kohaselt ei viibinud apostel Toomas Maarja keha ja hinge taasühinemise ja taevassevõtmise juures ning keeldus seda uskumast. Ta nõudis Maarja haua avamist, et näha, kas Maarja keha on veel seal. Leides haua tühjana, vaatas ta taeva poole ja silmas seal Neitsi Maarjat aeglaselt ülespoole tõusmas. Et veenda Toomast oma taevassevõtmises, viskas Maarja oma vöö alla.
Maarja kroonimine. Neitsi Maarja tsükli viimases stseenis võtab Jumala Poeg ta taevasse ja kroonib Taeva Kuningannaks. usuti, et Maarja kroonimisele viitab üks sündmus Saalomoni elust. Pärast Taaveti surma ja Saalomoni kroonimist Iisraeli kuningaks tuli ta ema tema juurde üht teenet paluma. "[---] Ja kuningas tõusis, läks temale vastu, kummardas tema ees ja istus siis oma aujärjele. Kuninga emale seati iste ja ta istus tema paremale käele" (1Ku 2:19). Jutustavaid pilte Maarja kroonimisest võib eristada Taeva Kuningannat kujutavatest allegoorilistest piltidest selle järgi, et esimestel on kujutatud ka Maarja surmaga seonduvat, näiteks surivoodit, hauda ning leinavaid apostleid ning sõpru.
- Ühte neist kuuluvad peamiselt jutustavad pildid, mille aineks on Neitsi Maarja elu. Nende allikaks on Uus Testament ja rikkalik pärimus Lunastaja emast, kes "õnnistatud oli naiste seas".
- Teise rühma kuuluvad maalid, mid avõib nimetada palvuslikeks, kultusotstarbelistesks (devotional pictures) ja mis on loodud rühutamaks Maarja kui Jumala Ema silmapaistvaid omadusi.
Kõige sagedamini on kujutatud järgmisi sündmusi Neitsi Maarja elust.
Legend Joakimist ja Annast. Joakim ja Anna olid Neitsi Maarja vanemad, kes põlvnesid Taaveti soost. Nende suureks kurvastuseks ei olnud neil lapsi. Ühel pühal viis Joakim templisse topeltohvri, mida ülempreester vastu ei võtnud, kuna seaduse järgi ei võinud Joakim sellist ohvrit tuua, sest ta ei olnud ühegi Iisraeli lapse isa. Kurvalt läks ta kõrbesse, kus paastus nelikümmend päeva ja ööd. Anna aga jäi koju ja läks usupüha viimasel päeval aeda palvetama. Seal ilmus talle ingel, kes ütles, et Anna palveid on kuulda võetud ja ta sünnitab lapse, keda tulevikus õnnistab kogu maailm. Mägedes lambaid karjatavale Joakimile ilmus teine ingel, kes ka talle rõõmusõnumi teatas. Kui Joakim koju tagasi jõudis, täituski ingli ennustus. Anna sünnitas tütre, kellele pandi nimeks Maarja. Neitsi Maarja sündimise looga on seotud religioosne kontseptsioon pärispatuta eostusest, mis väidab, et kuna Maarja eostati jumaliku vahelesegamise abil, oli ta pärispatust vaba ja seega väärt sünnitama Lunastajat.
Selle legendi stseenidest on sageli kujutatud Joakimist koos ohvritallega templist välja aetuna; Annat inglilt teadet saamas ja inglit lubamas Joakimile, et see saab isaks.
Maarja sünd. Selles stseenis kujutatakse tavaliselt voodis lebavat Annat, kes võtab vastu sõprade ja naabrite õnnitlusi. Tema magamistuba on tavaliselt rikkalikult kaunistatud, mis viitab pere suurele jõukusele.
Maarja esitamine templis. Maarja ema Anna oli tõetanud, et lapse saamise koral pühendab ta oma lapse Jumala teenimisele. Kui laps oli 3-4-aastane, viis Anna ta templisse, et Maarja hakkaks Jumalat teenima. Legend jutustab: "Ja kui ta pandi altari ette, siis ta tantsis oma jalgadel, nii et kogu Iisraeli koda rõõmustas koos temaga ja hakkas teda armastama."
Maarja lapsepõlv. Maarja jäi templisse 14. eluaastani. Sel etapil on teda kujutatud näiteks maalidel, kus Maarja õpetab oma kaaslastele tikkimist või ketramist, mõnikord viibivad tema juures inglid.
Maarja abiellumine. Kui Neitsi Maarja oli saanud 14-aastaseks, teatasid preestrid, et ta peab templist lahkuma ja abielluma. Maarja vastas, et see on võimatu, kuna ta elu on pühendatud Jumalale. Kuid ülempreester Sakarias ütles, et ta oli saanud ilmutuse inglilt, kes käskis kokku kutsuda kõik abielukõlbulikud mehed ja lasta neil oma sau kaasa tuua. Sauad pidi jäetama ööseks templisse ja ingel lubas, et nende abil antakse märku, missuguse peigmehe on Jumal Maarjale välja valinud. Hommikul avastati, et Naatsareti puusepa Joosepi sau oli õide puhkenud, seega oli tema valitud Maarja abikaasaks. Kunstis on kajastatud mitmeid selle loo episoode.
Sageli on kujutatud templi ees toimuvat pulmatseremooniat, millest võtab osa palju inimesi. Keskel seisev preester ühendab peigmehe ja pruudi käed. Maarja seisab koos teda saatvate neidudega tavaliselt preestrist paremal, Joosep vasakul pool ja tema taga hulk ärapõlatud peigmehi. Mõnikord on kujutatud Joosepit Maarjale sõrmust sõrme panemas.
Maarja kuulutus. Nii nimetatakse pilte, millel kujutatakse peaingel Gabrieli, kes teatab Neitsi Maarjale, et see toob ilmale Kristuse. Luuka evangeeliumis on seda kirjeldatud nii: "Tere, sa armuleidnu, Issand olgu sinuga! [---] sa saad käima peale ning tood ilmale poja ja paned talle nimeks Jeesus" (Lk 1:28, 31). See stseen leiab tavaliselt aset Maarja majas. Sageli hoiab Maarja käes raamatut ja näib nagu oleks ta katkestanud lugemise. Mõnel maalil ta palvetab Gabrieli ilmudes. Varsematel renessanssimaalidel hoiab Gabriel kui Jumala saadik käes valitsuskeppi, hilisematel hoiab käes liiliat - Neitsi Maarja puhtuse sümbolit. Püha Vaimu kohalolekut sümboliseerib tuvi.
Joosepi unenägu. Kui Joosep leidis, et Maarja on käima peal, oli ta väga löödud. "Aga et [---] Joosep oli õiglane ega tahtnud teda saata häbisse, siis ta võttis nõuks tema salaja hüljata. Ent kui temal see mõte oli, vaata, siis ilmus talle Issanda ingel unes ja ütles: "Joosep, Taaveti poeg, ära karda Maarjat, oma naist, enese juurde võtta, sest mis temas on sündinud, on Pühast Vaimust. Ta toob ilmale poja ja sa pead temale nimeks panema Jeesus, sest tema päästab oma rahva nende pattudest!" (Mt 1:19-21).
Maarja külastus. Selle-teemalised maalid kujutavad käima peal oleva Maara külaskäiku nõbu Eliisabeti juurde, kellele peaingel Gabriel oli teatanud, et ta toob ilmale peagi Ristija Johannese. Just Eliisabet oli see, kes sai esimesena aru Jeesuse tõelisest olemusest, sest ta ütles Maarjale: "Kust see tuleb, et minu Issanda ema on tulnud minu juurde?" (Lk 1:43). Eliisabet on Maarjast piltidel selgesti eristatav, sest ta on palju vanem ja teda on kujutatud tervituseks viipamas. Mõnikord nad embavad teineteist.
Jeesuse sünd. Jeesuse sündi kujutati Luuka evangeeliumi teise peatüki alusel. Ajaks on tavaliselt kesköö ja kohaks tall Petlemma linna lähedal, sest kohalikus võõrastemajas ei olnud vaba tuba. Jeesuse sündi kujutavatel maalidel võib näha tavaliselt Neitsi Maarjat, Jeesuslast, Joosepit, härga ja eeslit. Eeslit ja härga on kujutatud selletõttu, et Jesaja raamatus on järgmine lõik: "Härg tunneb oma peremeest ja eesel oma isanda sõime [---]" (1:3). Sageli on maali tagaplaanil kujutatud karjastele teadaandmist.
Maarja puhastus. Moosese käsuõpetuse järgi pidi ema peale poisslapse sündi tegema läbi 33-päevase puhastusperioodi. "[---]ta ei tohi puudutada ühtki püha asja ega tohi tulla pühamusse, kuni ta puhastuspäevad on täitunud" (3Mo 12:3). Ka Jeesuse ema Maarja järgis seda juudiusu seadust. "Ja kui nende puhastuspäevad täis said Moosese käsuõpetuse järgi, viisid nad lapse Jeruusalemma, et teda seada Issanda ette [---] ja tuua ohver, nagu Issanda käsuõpetuses on öeldus: paar turteltuvi või kaks muud tuvi" (Lk 2:22, 24). Seda stseeni on mõnikord nimetatud "Maarja puhastuseks". Tavalisetl aga on selles stseenis esiplaanil rohkem siiski Jeesus kui tema ema ja siis on selle stseeni nimi "Jeesuse esitamine templis".
Nelipühad. Üks viimastest stseenidest, kus kujutatakse Neitsi Maarjat, on Püha Vaimu tulek (Püha Vaimu väljavalamine, nelipühad) pärast Kristuse taevaminekut. Jeruusalemma oli kogunenud palju Kristuse järgijaid, nende seas ka apostlid, Jeesuse ema Maarja ja teised naised. Kui nad kõik koos olid, siis "[---] taevast sündis äkitselt kohin, otsekui oleks kange tuul puhunud, ja täitis kõik koja, kus nad istusid. Ja neile ilmus nagu lõhestatud tulekeeli, ja need langesid üksikult igaühe peale nende seast. Ja nad kõik said täis Püha Vaimu ja hakkasid rääkima teisi keeli, nõnda nagu Vaim neile andis rääkida" (Ap 2:2-4)
Neitsi Maarja uinumine (surm) ja taevassevõtmine. Neid kahte episoodi on nii sageli ühtse kompositsioonina kujutatud, et nad on siin esitatud ühe pealkirja all. Legendi järgi elas Neitsi Maarja pärast Kristuse ristilöömist apostel Johannese juures ja külastas taas mitmeid poja eluga seotud paiku. Lõpuks pöördus ta palves Jumala poole sooviga elust lahkuda. Teda külastas ingel, kes lubas, et Maarja saab kolme päeva pärast Paradiisi, kus ta poeg on teda ootamas. Ingel kinkis talle palmioksa ja Maarja andis selle omakorda Johannesele sooviga, et seda kantaks tema matusel tema ees. Maarja palus veel inglilt, et tema suremise juures viibiksid kõik apostlid, ja see soov täideti. Seetõttu ongi tavaliselt Maarja surivoodi ääres kujutatud apostleid, kusjuures Peetrus seisab voodi peatsis ja Johannes jalutsis.
Legendi järgi külas Maarja surmaööl majas äkitselt vali hääl, mille järel ilmus Jeesus koos hulga teda saatvate inglitega. Maarja hing lahkus kehast poja käte vahele, kes kandis ta taevasse. Maarja keha aga jäi maa peale ja apostlid matsid selle maha. Kuid kolm päeva hiljem nõudis Jeesus, et tema ema hing ühendataks taas kehaga ja mülemad toodaks taevasse. Seega jaguneb kogu Maarja suremise ja taevassevõtmise lugu vähemalt kuueks stseeniks: 1) ingel teatab Maarjale surmast ja kingib talle palmioksa, 2)Maarja hüvastijätt apostlitega; 3) Maarja surm ja taevassevõtmine; 4) Maarja keha kandmine kalmistule; 5) haudapanek; 6) Maarja taasühinenud keha ja hinge taevassevõtmine.
Püha Toomas ja taeva vöö. Selle legendi kohaselt ei viibinud apostel Toomas Maarja keha ja hinge taasühinemise ja taevassevõtmise juures ning keeldus seda uskumast. Ta nõudis Maarja haua avamist, et näha, kas Maarja keha on veel seal. Leides haua tühjana, vaatas ta taeva poole ja silmas seal Neitsi Maarjat aeglaselt ülespoole tõusmas. Et veenda Toomast oma taevassevõtmises, viskas Maarja oma vöö alla.
Maarja kroonimine. Neitsi Maarja tsükli viimases stseenis võtab Jumala Poeg ta taevasse ja kroonib Taeva Kuningannaks. usuti, et Maarja kroonimisele viitab üks sündmus Saalomoni elust. Pärast Taaveti surma ja Saalomoni kroonimist Iisraeli kuningaks tuli ta ema tema juurde üht teenet paluma. "[---] Ja kuningas tõusis, läks temale vastu, kummardas tema ees ja istus siis oma aujärjele. Kuninga emale seati iste ja ta istus tema paremale käele" (1Ku 2:19). Jutustavaid pilte Maarja kroonimisest võib eristada Taeva Kuningannat kujutavatest allegoorilistest piltidest selle järgi, et esimestel on kujutatud ka Maarja surmaga seonduvat, näiteks surivoodit, hauda ning leinavaid apostleid ning sõpru.